Väetistest üldiselt

Väetistest üldiselt

Mullaks nimetatakse  maakoore ülemist osa, mis on  õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond. Sellest keskkonnast ammutavad taimed endale toitaineid. Intensiivne põllumajandus vajab muldade väetamist, sest niipalju kui me saagiga toitaineid ära viime, sama palju peame toitaineid ka tagasi andma mullale. Vastasel korral me kurname maa ära.

Toitained mullas on erinevad anorgaanilised elemendid ja need jagunevad järgmiselt:

  • makroelemendid – C, O, H, N, P, K, Ca, Mg, S
  • poolmikroelemendid – Fe, Mn, Si, Al
  • mikroelemendid – B, Cu, Mo, Zn, Co, Na, Cl,
  • ultraelemendid – Sr, Cd, Cs, Rb jmt., mis esinevad taimedes

Väetamise seisukohast on lämmastik, fosfor ja kaalium esmatähtsad makroelemendid. Kaltsium, magneesium ja  väävel on teisejärgulised  makroelemendid.

Lämmastik (N)

Lämmastik on rakutuuma, protoplasma, klorofülli ja assimilatsiooniproduktide

koostisosa, soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist.

Lämmastiku puudus

Kui on lämmastiku puudus siis lehed kahvatuvad (heleroheline, oranž ja isegi punane), lehed on väikesed. Ka taime võrsed on peened ja vähe harunenud. Seevastu on aga juurestik hästi arenenud. Õitsemine ja viljade valmimine hakkab varem.

Lämmastiku puudus
Lämmastiku puudus

Lämmastiku üleküllus

Liigne lämmastik paneb lehed kiiresti kasvama, need on suured ja tumerohelised. Juurestiku kasv jääb maha. Varred on pehmed ja need on vastuvõtlikud haigustele ja kahjuritele. Pikeneb taimede kasvuperiood ja nad ei kohanda ennast talveks, seetõttu muutuvad nad külmade suhtes tundlikeks.

Lämmastiku üleküllus
Lämmastiku üleküllus

Lämmastikusisaldus on suurem huumusrikastes muldades, väiksem aga

huumusvaestes leetunud liivmuldades. Mullas on taimedele kättesaadava lämmastiku sisaldus ca. 0,004%.  Kuidas lämmastik aga mulda satub? Siin on mitu võimalust:

  • orgaanilise aine lagunemise tulemusena mullas (30-90 kg/ha aastas)
  • sademetega (10-15 kg/ha aastas)
  • orgaanilise väetisega ( 5 kg/t sõnniku kohta). Sellest 25% vabaneb kohe, ülejäänud 3-5 aasta jooksul.
  • Mineraalväetistega. Peab täpselt doseerima sest liigne, mis ära ei kasutatud pestakse sademetega mullast põhjavette.

Fosfor (P)

Fosforit sisaldab taimes nukleontiinhapped, fermendid, vitamiinid, hormoonid jt.

Fosfori puudusel värvuvad lehed sinakaks, violetseks. Lehed ise on väikesed, lehtede tipud jäigad ja ülespoole suundunud. Leheroodude juurde ilmuvad nekrootilised, tumedad kuni mustad

laigud. Varred  on peened ja juurestik areneb kehvasti. Taime üldine areng on aeglane, õitsemine hilineb.

Liigse fosfori tagajärjel lüheneb taimede kasvuperiood, taimed õitsevad enneaegselt.

On takistatud mikroelementide omastamine, mis avaldub ülemiste lehtede kloroosina.

Kloroos
Kloroos

Eesti muldades on taimedele kättesaadava fosfori sisaldus 0,002% (s.o. 18 … 90

kg/ha). Fosforväetistega väetades ei kaasne väljapesemise ohtu nagu lämmastikul, sest fosfor on mullas keemiliselt tugevalt neeldunud (seotud). Intensiivsel fosfori kasutamisel mullalahuse fosfor oluliselt ei muutu, kuna neeldunud fosfor liigub tagasi lahustunud olekusse. Selletõttu et fosfor neeldub keemiliselt saame fosfor väetisi anda 2 – 3 aasta varuna.

Kaalium (K)

Kaalium suurendab rakumembraani läbilaskvust teistele elementidele, osaleb süsivesikute sünteesis, soodustab vee tungimist juurtesse ja samal ajal väheneb vee aurustumine lehtede kaudu. Mõjutab valkude ainevahetust, suurendab taime vastupidavust haigusetel, põuale, külmale. Soodustab õite arengut ning saagikude kasvu.

Kaaliumi puuduse korral varred on pehmed ning lamandunud, õiepungad on nõrgad ja halvasti värvunud. Taim on külma, põua ja haiguste suhtes tundlik. Vanemad lehed on laigulised, hiljem need varisevad.

Liigse kaaliumi tagajärjel taim närbub, sest on häiritud vee omastamine, lehed on heledad pruunde laikudega. Liigne kaalium põhjustab kaltsiumi ja magneesiumi puudust.

Omastatava kaaliumi sisaldus mullas on ca 0,015% s.o 200-800 kg/ha. Kaalium

hoitakse mullas tugevalt kinni ja seetõttu on kaaliumi välja uhtumine väike

See ei kehti liiv ja saviliiv muldadel. Kuna kaaliumi hoitakse mullas tugevalt kinni võib seda anda 2-3 aasta varuga.

Kaltsium (Ca)

Kaltsium omab olulist kohta raku protoplasma ehituses mõjutades rakkude paljunemist.

Kaltsium reguleerib süsivesikute ainevahetust. Taimes võib tema puudus tekkida

suure kaaliumi ja magneesiumisisalduse tagajärjel.

Kaltsiumi puuduse tagajärjel muutuvad lehe servad heledaks, uued lehed on väikesed, nad on deformeerunud ja servad alla poole keerdus. Õienupu vars hukkub. Juurestik on halvasti arenenud. Osa juuri pruunistuvad, kattuvad limase või korkja kihiga.

Kaltsiumi liig esineb ainult värskelt lubjatud muldadel ja siis ei saa taim kätte rauda ja boori.

Magneesium (Mg)

Magneesium kuulub klorofülli koostisesse ja seetõttu võtab ta osa süsihappegaasi ainevahetusest.

Magneesiumi puudusel algab klorofülli lagunemine ja lehtedel hakkab roheline värv kaduma, eelkõige vaemate lehtede leheroodude vaheliselt alalt ja lehe servast. Lehed värvuvad kollakaks, oranžiks või punakasvioletseks välja arvatud leheroodude ümbert. Taime varred on nõrgad, õitsemine hilineb, õite värv on kahvatu

Liigväetamist praktikas esineb väga arva. Liiakorral on takistatud kaaliumi ja kaltsiumi omastamine.

Väävel (S)

Väävel omab tähtsat rolli klorofülli sünteesis. Samuti on väävel vitamiinide ja valkude koostises jne.

Väävli puudusel on sümptomid sarnased lämmastiku puudusega, erinevus on ainult selles, et kannatada saavad esimesena noored lehed.

Väävli ülekülluse korra on takistatud vee sisenemine taimedesse ja seetõttu taimed närbuvad.

Raud (Fe)

Raud on taimedes katalüsaatoriks.

Raua puudusel hakkab lehtedel kloroos, esimesena saavad kannatada noored lehed. Lehed on kahvatud ja leheroheliseta.

Liigväetamist esineb harva. Liiakorral on takistatud fosfori, vase ja tsingi omastamine.

Mangaan (Mn)

Mangaan suurendab gaaside vahetusega (hingamisega) seotud ensüümide aktiivsust ning soodustab

fotosünteesi, lämmastikühendite vahetust taimes ja lämmastiku omastamist.

Mangaani puuduse korral on noortel lehtedel soonte vahel kollased laigud, lehesooned püsivad ise rohelistena.

Mangaani ülekülluse korral on häiritud raua omastamine ja see tekitab kloroosi lehtedele, vanematel lehtedel tekkivad pruunid laigud. Mangaani liig tekib kergemini happelistel muldadel.

Boor (B)

Boor soodustab ainete liikumist taimes ja stimuleerib klorofülli teket ning intensiivistab fotosünteesi. Boor suurendab taimede õiterohkust ja tõstab taimede põuakindlust

Boori puudusel taime kasvukuhik sureb ja taim on ebanormaalselt väike. Taime kasv on aeglane, noored lehed keerduvad ja närbuvad. Juured on pruunistunud. Taime haiguskindlus väheneb

Boori ülekülluse korral taim kängub, lehed rulluvad ja need surevad. Lehtedel tekivad klorootilised laigud.

Vask (Cu)

Vask soodustab klorofülli teket ja sellega koos assimilatsiooni. Vasepuudusel assimilatsioon aeglustub ja lehtede õhulõhed sulguvad. Lehed kuivavad ilma kloroosi tunnusteta, lehtede värv on kahvatu. Õite tekkimine on pärsitud, neid ei teki või on väikesed ja  ebanormaalse kujuga. Vase ülekülluse korral on takistatud raua omastamine ja see avaldub noorte lehtede kloroosina.

Tsink (Zn)

Kiirendab taime kasvu ja soodustab gaaside vahetust (hingamist). Tsingi puudusel tekib vanematel lehtedel leheroodude vahele helekollased triibud. Nooremate lehtede värvus võib olla helekollasest valgeni. Võrsete kasv on pidurdatud, viljapuudel ei avane pungad.

Tsingi ülekülluse korral esineb nekrootilisi laike lehtedel.

Nekrootiline laik
Nekrootiline laik

Molübdeen (Mo)

Molübdeen aktiviseerib klorofülli sünteesi ja gaasivahetust (hingamist), suurendab taimede

vastupidavust ebasoodsatele keskkonna tingimustele.

Molübdeeni puudusel on pidurdatud taimede kasv, lehed närtsivad on kahvatud, ka õite moodustamine  on pärsitud.

Liigväetamist esineb harva. Molübdeeni üleküllus põhjustab lehtede kloroosi ja nekrootiliste laikude

teket alates leheservadest.